Estiko Energia juhataja Ain Tammvere sõnul annab IPCEI projektis osalemine ettevõtetele võimaluse teostada Eesti ja Euroopa Liidu suure mõju ja potentsiaaliga projekte. ”See võimaldab avaliku rahaga katta suurema osa projekti investeerimisvajadusest,” selgitas Tammvere.
IPCEI kriteeriumite järgi peab projekt asuma Euroopa Liidu innovatsiooni strateegilises fookuses, olema liidule ja IPCEI osapooltele kasulik, vajama koordineeritud tegevust üle riikide ja ettevõtete ning olema uuenduslik.
Seni on IPCEI raames läbi viidud kaks rahastusvooru. Kolmandas taotlusvoorus toetatakse projekte, mis tegutsevad mikroelektroonika, vesinikutehnoloogia ja pilvetehnoloogia valdkonnas. Kolmandasse vooru esitati Eestist 23 taotlust, millest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega valis välja 11. Estiko Energia oli Tammvere sõnul edasipääsejatest ainuke, kes pakkus välja regiooni terviklahenduse.
„Meie idee on väga lihtne ja uuenduslik. Kuna rajatav Raadi päikeseelektrijaam on väga suure aastase elektritoodanguga, ligikaudu 100 GWh, siis on võimalik sellest elektrolüüsi teel toota rohelist vesinikku,“ rääkis Tammvere.
Estiko visiooni kohaselt on toodetud vesinikku plaanis kasutada transpordis, hoonete elektri- ja soojusenergiaga varustamisel ning energia salvestamisel. Euroopas nähakse vesiniku kasutamise võimalikkust lennunduses, laevanduses, auto- ja raudteetranspordis.
Estiko näeb võimalust, et koostöös Tartu Linnavalitsusega saaks vesiniku esmalt kasutusele võtta ühistranspordis. „Osalesime ka selle ideega KIKi taotlusvoorus (ühistranspordisektoris rohevesiniku kasutuselevõtu süsteemi loomise taotlusvoor), kuid jäime kahjuks napilt teiseks,“ lausus Tammvere.
„2029. aastal on Tartus tulemas uus bussihange. KIKi pilootprojekt oleks andnud võimaluse teha esimesed katsetused vesinikubussiga nagu tehti omal ajal biogaasibussidega,“ rääkis Tammvere. Pilootprojekti eesmärgiks oli testida ja saada kogemusi vesiniku tootmisest, tankimisest, hoiustamisest ja tarbimisest, mis võimaldaks edaspidi suuremate projektide juures vigu vältida.
Raadile kavandatav vesinikutehas oleks võimeline tootma umbes 2000 tonni rohevesinikku aastas, millest bussidele kuluks umbes 750 tonni. Järgnevates etappides oleks võimalik rohevesiniku kasutusele võtmine Tartu tänavapuhastusmasinatel ja jäätmekäitlustranspordis.
IPCEI projektis on Estiko Energia välja pakkunud ka vesiniku kasutamist energia salvestamiseks. „Kuna päikese- ja tuulejaamad ei ole juhitavad, siis ainuke viis saada elektrijaam igal ajal juhitavaks, on hakata energiat salvestama. See annab ka võimaluse osaleda erinevatel äriturgudel ning teenida täiendavat tulu,“ selgitas Tammvere ning lisas, et Tartus suurendaks selline süsteem energiajulgeolekut ning aitaks ellu viia Tartu energia- ja kliimakava “Tartu energia 2030“.
Tammvere sõnul otsitakse praegu lahendust ka probleemile, mis puudutab Tartu linnajagusid, kus pole kaugküttetorustikku ja hooneid köetakse tahke kütusega või maagaasiga.
„Hetkel Supilinnas ja Karlovas kasutusel olevad kütteseadmed paiskavad õhku väga palju CO2te ja peenosakesi ning jätavad linna kohale spetsiifilise lõhna. Oleme hoonete energiaga varustamisel ühe võimalusena analüüsinud vesinikku. Jaapanis ja Suurbritannias on selliseid tehnoloogiaid edukalt testitud ja kasutusele võetud. Vesiniku kütuseelemente kasutades on võimalik toota vesinikust elektrienergiat ja saada soojusenergiat,“ selgitas Tammvere.
Praeguse ajakava järgi algab Raadi päikesepargi ehitus aastal 2023 ning valmib 2 aastat hiljem. Kui Estiko Energia taotlus IPCEI projektis heaks kiidetakse, algab vesiniku tootmine Raadil 2026. aastal ning 2030. aastaks võib Tartust saada Eesti vesinikupealinn.