Ministrit ja tema nõunikku Risto Kaljuranda võõrustasid Estiko Grupi juhataja Kristo Seli, Estiko-Plastari juhataja Meelis Jürgens ning Estiko Energia juhataja Ain Tammvere. Kui Seli rääkis oma sissejuhatavas ülevaates Estiko Grupi ajaloost ning pereettevõtte peamisest neljast tegevusalast, siis Jürgens keskendus oma lühiettekandes pakenditööstuse peamistele väljakutsetele.
„Estiko-Plastari kui pakenditööstuse lähiaastate peamine väljakutse on vähendada keskkonnamõju. See tähendab ressursisäästu, materjalide vähendamist, taaskasutamist, taastuva toorme kasutamist, alternatiivide kasutamist ning teadmiste jagamist,“ selgitas Jürgens.
Jürgens lisas, et vastavalt Euroopa komisjoni otsusele peab 2030. aastaks olema tagatud kõikide Euroopa Liidu turul olevate pakendite korduvkasutatavus või ringlusesse võetavus majanduslikult tasuval viisi. Estiko-Plastari toodangust, millest 75% läheb toiduainetetööstusele, on juba praegu 68% ümbertöödeldav.
Ühiselt tõdeti, et praegu on Eestis hästi toimiv joogipudelite pandipakendisüsteem, kuid kilepakendite puhul head lahendust pole. Ministri sõnul peaks olema rahaline motivaator ning süsteem olgu lihtne.
Jürgensi sõnul katsetab Estiko-Plastar parasjagu uut Digimarc süsteemi, mis peaks kilepakendite sorteerimise tulevikus oluliselt lihtsamaks ning automatiseeritumaks muutma.
Estiko Energia juhataja Ain Tammvere andis ministrile ülevaate Raadile rajatavast Põhja- ja Baltimaade suurimast päikesepargist ning tõi välja energeetikaettevõtja peamised tähelepanekud praeguses Eesti energiapoliitikas.
„Estiko Grupp hindab rohelist mõtlemist ning väärtustab rohelisi tegusid. Otsime pidevalt uusi lahendusi ja tehnoloogiaid, kuidas oma tootmisprotsesse muuta keskkonda säästvamaks,“ rõhutas Tammvere, kelle sõnul võiks Tartu kanda aastal 2030 vesinikupealinna tiitlit.
Estikost siirdus minister Sutt Tartu Ülikooli Delta majanduskonverentsile „Andmed juhivad“.