Tugevnevad ringmajanduse nõuded ja tarbijate kasvavad ootused toidupakendite keskkonnajalajäljele sunnivad pakenditööstusi otsima lahendusi, mis oleksid samaaegselt toimivad, ohutud ja taaskasutatavad. Estiko Gruppi kuuluv Estiko-Plastar on viimastel aastatel investeerinud mitmesse arendusprojekti, mille eesmärk on pikendada toidukaupade säilivusaega, suurendada tootmise efektiivsust ning kohanduda Euroopa Liidu pakendiregulatsioonidega.
Estiko-Plastari hinnangul on pakenditööstuse võtmeküsimus see, kuidas saavutada kestlikkuseesmärgid ilma, et see nõuaks suuri ümberkorraldusi klientide tootmisprotsessides. „Meie eesmärk ei ole lihtsalt toota pakendit, vaid arendada välja lahendusi, mis töötavad kliendi olemasoleva liiniga ja pikendavad toote eluiga,” kommenteeris Estiko-Plastari juht Meelis Jürgens.
Trükitehnoloogia tõhustamine: vähem jääke, lühem seadistusaeg
Üks Estiko-Plastari hiljutisi muudatusi on seotud OGV-trükitehnoloogiaga, mis võimaldab katta kuni 97% Pantone värviruumist ilma masinaid vahepeal pesemata. See vähendab värvikulu ja seadistusaega, lühendades sellega kogu tootmistsüklit. Kokkuvõttes aitab tehnoloogia muuta tootmist paindlikumaks ning vähendada trükiprotsessiga seotud jääke.
Lähikuudel plaanib Estiko-Plastar lisada trükiliinile seadme, mis võimaldab lakkimist ja trükkimist ühes etapis. Jürgensi sõnul peaks see suurendama tootmise efektiivsust kuni 15% võrra.
Uus materjal, mille eesmärk on pikendada toidu säilivusaega
Koostöös GCP Technologyga on Estiko-Plastar toonud turule uue antimikroobse toidupakendi, mille eesmärk on vähendada toidu raiskamist ja pikendada toodete säilivust ilma tootmisprotsesse muutmata. Lahendus põhineb looduslikul mikroelemendil, mis takistab bakterite kinnitumist pakendi sisepinnale, pidurdades riknemist juba selle algfaasis. Lisaks laboritestidele on esimesed tööstuslikud testid osutunud paljulubavateks.
„See on läbimurre, mis aitab säilitada toote värskust, maitset ja aroomi kauem ilma, et oleks vaja kasutada aktiivseid kemikaale või muuta olemasolevaid pakendamisprotsesse,” märkis Jürgens. Lahendus sobitub erinevatesse pakendivormidesse nagu vaakumkotid ja skin-kiled, ning on toiduga kokkupuutel ohutu.
Ringmajandus tassis: kohvipakend, mis hoolib keskkonnast
Ringmajanduse vaates on üheks prioriteetseks tooteliiniks saanud ka kohvipakendid. Estiko-Plastar on töötanud välja monomaterjalil põhineva lahenduse, mis võimaldab pakendeid lihtsamini ringlusse võtta, säilitades samas kõik vajalikud barjäärid aroomi ja niiskuse kaitseks. Uue tehnilise täiendusena on kasutusele võetud ühesuunalise klapiga ventiil, mis aitab pakendist süsihappegaasi välja juhtida. See on eriti oluline näiteks värskelt röstitud kohvi pakendamisel, aitades säilitada kohvi värskust.
„Traditsiooniline kohvipakend koosneb mitmekihilistest ja sageli alumiiniumi sisaldavatest materjalidest, mida on keeruline ümber töödelda. Meie lahendus võimaldab säilitada toote kvaliteedi ning muuta ka kogu pakendiring vastavaks pakendite ja pakendijäätmete regulatsioonidele (PPWR) ja ringmajanduse nõuetele,” selgitas Jürgens.
Materjalide valik muutub reguleeritud protsessiks
Tänaseks on umbes 75-80% Estiko-Plastari toodetest kohandatud sobima olemasolevatesse ümbertöötlemistehnoloogiatesse. Kasutusel on monostruktuursed lahendused, taastuvatest allikatest pärinevad plastid ja materjalid, mis sisaldavad taaskasutatud komponente. Kuid üleminek jätkusuutlikumatele lahendustele nõuab koostööd ja proaktiivset lähenemist ka pakendajate poolt.
„Ainult tootja ei saa kõike ära teha. Kui regulatsioonid jõustuvad, võib olla juba hilja hakata tootmisliine ümber seadistama või täiendama. Nii meie kui kliendid peavad olema valmis uuteks materjalideks ja protsessideks,“ rõhutas Jürgens.
Vaade tulevikku: kas masinad peaksid prügi sorteerima?
Kuigi Estiko-Plastar keskendub eelkõige pakendi arendusele ja kliendi tootmise toetamisele, ei saa mööda vaadata ka ringlussevõtu süsteemide kvaliteedist. Jürgens toob välja, et praegune käsitsisorteerimise mudel Eestis on ebaefektiivne. Tõeline ringmajandus saab tema sõnul toimida alles siis, kui riik toetab tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõttu, näiteks automaatset sorteerimist või keemilist ümbertöötlemist.
„Eesmärk ei peaks olema see, et iga tarbija suudab ära tunda, kas tegemist on polüetüleeni või polüpropüleeniga, vaid et materjal liigub nutikalt ja efektiivselt tagasi ringlusesse, mida suudavad teha masinad,“ sõnas Jürgens.
Estiko-Plastari arengud näitavad, et uuenduslikkus pakenditööstuses ei tähenda ainult uute materjalide kasutuselevõttu, vaid ka oskust neid lahendusi mõtestatult tootmisse ja tarneahelasse integreerida. Just see tasakaal tehnoloogia, toimivuse ja kestlikkuse vahel määrab, millised ettevõtted suudavad uues turuolukorras kohaneda ja areneda.